Teha on nii palju, et siit tuleb ka kohe iagpäevane probleem – ei viitsi midagi teha. Eks sellega vist paljud kokku puutunud. Oskaks sellest kuidagi üle saada, küll oleks hea. Lugesin mõni aeg tagasi sõbralt saadud raamatut “Pista nahka see konn”, mille on kirjutanud üks ameeriklane Brian Tracy. Sealt saab hea nõu, kuidas venitamisest lahti saada ja raskemad tööd päevas kohe esimesena ära teha. Ei midagi uudset, aga motiveerivaks lugemiseks sobiv. Paistab, et mitte minu jaoks, kui ikka samasugune olen. Enesedistsipliini rakendamine enda peal on kuradima raske, kui sellega nii vähe kokkupuuteid on olnud. Ole nüüd veel õnnelik, et sõjaväkke ei läinud…

Tahaks oma blogi kuidagi huvitavamaks muuta. Peaks siia midagi põnevat lisama. Soovitage midagi. Ma tean, panen ühe video, mille eile leidsin.

Ma tahaks osata ka nii mängida nagu see poiss. Ausalt, ma tahan õppida klaverit mängima. Olen seda juba aastaid soovinud. Mulle on isegi öeldud, et mul on pianisti käed Küsite, et mida siis veel ootan. See nõuab ju väga suurt pühendumist. Vähemalt alguses. Aga sellist aega ma hetkel ei leia. Ja klaverit (ega sünti) mul ka kusagilt võtta pole. Aga see mõte ei kao kuhugi ja ükskord ma ka selle käsile võtan. See on kindel.

Aitab praegu lobisemisest. Lähen olen kasulik ka. Nii palju kui suudan.