Kas tahate teada, mis on mu lemmiklugu? Ega tegelikult mul ei olegi ühte ja ainust lemmikut, aga kuna üks pala on juba läbi aegade püsinud mu kuulatavamate lugude esikümnes, siis võib ehk seda ka kõige lemmikumaks pidada. Lugu, millega ma võiks iseloomustada ka end.

Palun

Tulevikust minevikku,
Läbi veest ja otse tulle.
Saatusel on mitu tikku,
Mulle ja Sulle

Lugesin hiljuti huvitavat artiklit selle kohta, kuidas arvati elu välja nägevat saja aasta pärast. Artikkel ilmus Tartu Ülikooli teaduslehel Novaator. Seal uudises aga piirduti tänapäevase elu ja ennustuste võrdlemisega. Mind aga hakkas huvitama milline võiks aga edasi saja aasta pärast elu olla. Võtan aluseks selle artikli mõningad punktid ja täiustan neid oma mõtetega. Teie kommentaarid oma arvamustega on väga oodatud.

Me ei saa kuidagi teada, milline on elu saja aasta pärast. Küll aga saame hinnata, kuivõrd vastab tõele see, mida saja aasta eest arvati praeguse aja kohta. 1900. aastal ilmus ajakirjas Ladies Home Journal artikkel, kus kirjeldati maailma saja aasta pärast.

1. Toatemperatuuri hakatakse reguleerima sooja ja külma õhuga sarnaselt sellele, kuidas vannivee soojust reguleeritakse erineva temperatuuriga veega. Tsentraalsed sooja õhu jaamad jagavad seda ümbritsevatele majadele. Ahjude ja kaminate kütmine jääb minevikku. Majadel pole enam korstnaid, sest nende järele puudub vajadus.

Peaaegu õige. Keskküte on tõepoolest laialt levinud, eriti linnade korruselamutes, kuid sooja õhu asemel kasutatakse radiaatorites siiski kuuma vett. Ahjud ja kaminad pole aga kaugeltki kadunud ega kao tõenäoliselt ka järgmise saja aasta jooksul.

Kuigi praegu ollakse jätkuvalt kliima soojenemise lainel, siis paljud teadlased ei usu sellese ja ütlevad, et tegu on looduse loomuliku käiguga, mida inimene suudab vähe mõjutada. Seetõttu ei tasu arvata, et saja aasta pärast on meil väljas pidevalt +30 kraadi ja külmamured unustatud. Kliima võib küll piirkonniti erineda praegusest, aga talvised perioodid ei kao kuskile. Seepärast usun, et alles on ka keskküttesüsteemid, kuigi siis on kasutusel hoopis teistsugused meetodid energia saamiseks. Radiaatorites ei pruugi enam ringelda vesi, vaid mõni muu tõhusam aine ja seda soojendatakse keskkonnasõbralikul ja säästval meetodil.

2. Sääsed ja kärbsed on peaaegu väljasurnud. Sääsevõrgud on ajahämarusse kadunud, sest neid tüütuid putukaid praktiliselt enam ei ole. Kõik seisva veega veekogud on keemiliselt töödeldud ning sood kuivendatud, nii et sääskedel pole enam võimalust paljunemiseks.

Õnneks ei ole see ettekuulutus realiseerunud. Sääsed ja kärbsed on tõepoolest tüütud, kuid neil on toiduahelas täita väga oluline roll. Ka kõik sood ja rabad ei ole õnneks kuivendatud, ehkki nõukogude aja maaparandusel näis see olevat eesmärgiks. Sellele vaatamata on vägagi tõenäoline, et kärbseid on vähem kui saja aasta eest. Seda lubab oletada peamiselt kontsentreerunud põllumajanduslik tootmine.

Sääsed ja kärbsed on alles ka tulevikus. Lisanduda võivad neile muidugi uued tüütud putukad. Putukamürgid on see-eest muutunud palju tõhusamaks ja efektiivsemaks, nii et suveõhtutel väljas istumine ei ole kellegi jaoks piinav tegevus.

3. Suurte linnade tänavad on autovabad. Kogu liiklus on suunatud maa all olevatesse hästi valgustatud ja ventileeritud teedele. Linnad on seetõttu praegusest kõrvulukustavast mürast vabastatud.

See ennustus on küll täiesti mööda. Ilmselt on siin alahinnatud maaaluste teede rajamise tohutut maksumust. Küll on aga märgatav areng toimunud selles suunas, et läbi linnade kulgevad liikluse sujuvamaks tegemiseks kiirteed, mis on ümbritsevaist elumajadest sageli helibarjääriga eraldatud.

Kui meenutada filmi “Tagasi tulevikku” osa 2, siis arvan, et tulevik umbes nii välja näebki. Liiklus on suunatud õhku ja tänavad ongi suuremalt jaolt autovabad. Õhus liiklemine on palju turvalisem ja kiirem, kui hetkel teedel, sest liikluse saab viia erinevatele tasanditele ja liiklusvahendid on tunduvalt arenenumad, kui ette suudab kujutada. Maaaluste teede kohta nii palju, et metrood võivad ka tulevikus üsna levinud olla.

4. Fotosid telegrafeeritakse suvalisest maailma punktist. Kui näiteks Hiinas käib saja aasta pärast sõda, jõuavad pildid sellest kõigest tunni ajaga ajalehtedesse. Fotod on looduse enda värvides.

Suurepärane ennustus, mis on täielikult tõeks osutunud. Telegraafi asemel kasutatakse küll internetti, kuid see ei muuda asja olemust olulisel määral. Ka värvifotod on tänapäeval tavaline asi.

Tuleviku fotokad on muutunud pea olematute suurusteni, aga samas nende resolutsioon, töökiirus ja võimalused on kõrged. Ehk siis võid näiteks oma nööbiga (vähe usutav, kui just spiooniga tegu pole, aga näiteks kõlbab küll) teha uskumatult kvaliteetse pildi, mis kohe pärast pildistamist on juba kõigis sinu arvutites ja kus iganes sa veel ei taha, et see kättesaadav oleks. Nii nagu praegu võib leida pildistamisvõimaluse pea igast mobiilist, siis tulevikus on see võimalus lisatud igasse kaasavõetavasse vahendisse (käekellad, kaelaketid, sõrmused, või siis lausa on fotokas näpu sisse paigaldatud)

5. Hobused asendatakse autodega. Autodega sõidetakse, koristatakse heina ja veetakse kaupa. Lapsed sõidavad talvel automootoriga saaniga. Ka politsei, kiirabi ja isegi tänavakoristajad kasutavad autosid.

Jällegi õige. Tuleviku ennustamine võib küll raske olla, kuid mõned trendid olid juba ilmselt saja aasta eest üsna ilmselged. Erinevatele „autodele” on tänapäeval küll antud palju erinevaid nimesid nagu traktor, kombain, mootorsaan ja ATV, kuid taaskord ei muuda see ennustuse sisu.

Ka tulevikus jäävad autod sama populaarseks, kuigi siis võivad nende nimed olla taaskord muutunud lennuomaduste lisamise tõttu.

6. Kasutatakse õhulaevu, kuid peamiselt sõjalistel eesmärkidel. Reisijate ja kauba vedamises õhulaevad autode ja laevadega võistelda ei suuda.

Lennuk oli 1900. aastal veel leiutamata ning seetõttu ei suudetud õhutranspordi potentsiaali täielikult ennustada. Küll on aga õige see, et lennuk ei suuda laevadega võistelda kaubaveos. Lennukite kasutamine on kallis ning nende kandevõime piiratud, seetõttu käib mandritevaheline kaubavedu valdavalt siiani meritsi.

Kiireks transpordiks pikkade vahemaade taha kasutatakse teleportatsiooni. Juba praegu on sellel alal katseid tehtud ja suudetud elektrone liigutada teleportatsiooni teel väikeste vahemaade taha. Saja aasta pärast võivad juba katsed olla jõudnud inimeste ja suuremategi objektideni, mis muudab liikumise väga kiireks ja mugavaks. Ja seda mitte ainult Maa peal, vaid teistele planeetidele samamoodi, kuhu oleme oma kolooniaid rajanud.

7. Traadita telefoni saab kasutada kõikjal maailmas. Olles laevaga keset Atlandi ookeani, saab mees helistada oma abikaasale Chicagosse. Inimesed saavad ühenduse üksteisega otse, ilma kaugekõnejaama tüdruku vahenduseta.

Satelliittelefon on tõepoolest olemas ning kasutatav ka keset ookeani. Suurem osa traadita sidest käib aga mobiiltelefonide vahendusel ning kaugekõnejaama operaatorid on tõesti pidanud leidma uue töö.

Mobiilid arenevad edasi ja videokõned saavad tulevikus põhilisteks. Täiesti võimalik, et telefone on võimalik siirdada inimestesse, nii et helistamiseks ei pea tegema muud, kui mõtlema, kellele helistada tahad. Tundub ulme, aga siis on kõik võimalik…

8. Valmis tehtud soojade toitude ostmine ja koju tellimine on sama tavaline kui praegu pagari juures käimine. Toite valmistavad ettevõtted ostavad hulgi suuri toiduainekoguseid ning saavad seega müüa toite odavama hinnaga, kui läheks maksma nende kodus valmistamine. Eraldi koka pidamine või ise toiduainete poest ostmine on muutunud haruldaseks.

See pole siiski päris nii. Näiteks pitsade koju tellimine on küll üsna levinud, kuid ise kodus tehtud toit on vaatamata väiksemale kogusele enamasti tellitust odavam ning reeglina ka maitsvam.

Arvan, et tuleviks võib poes käimine tõesti kaduda. Toidu hankimine käib tellimise teel ja seda ei pea tellima tingimata inimene ise, vaid külmikud on muutunud juba nii arenenuks, et teavad, mis hakkab otsa saama ja mida juurde vaja. Alles jäävad suured laohooned, kust siis kullerid kaupa koju toovad.

9. Kivisütt ei kasutata enam kütteks ja elektri tootmiseks. Selle asemel kasutatakse laialdaselt hüdroenergiat ning merelainete energiat. Elektri tootmiseks on ära kasutatud pea kõik suurema languga jõelõigud.

Kivisöe kasutamine on suurlinnades tõesti vähenenud ning kurikuulsad kivisöesuitsu ja udu segunemisest tekkinud Londoni sudud on tänaseks kadunud. Küll aga ei saa öelda, et kivisöe kasutamine oleks absoluutarvudes vähenenud. Tegemist on siiani ühe odavaima elektrienergia tootmisviisiga ning kiirelt arenevas Hiinas ehitatakse uusi kivisöega töötavaid soojuselektrijaamu üha juurde. Merelainete energia laialdase kasutamiseni ei ole veel jõutud. Hüdroenergia on küll oluline energiatootmisviis, kuid ei suuda kindlasti kogu inimkonna energiavajadust rahuldada. Jõgedest energia tootmine ei tundu tänapäeval ka enam nii hea idee, sest selle jaoks ehitatud tammid mõjutavad oluliselt jõgede elustikku.

Elektri tootmiseks on kasutusele võetud uute lahendustega tuumajaamad (termotuumareaktorite edasiarendused), mis on tohutult energiatootlikud väikeste sisendite juures. Ja kuna tulevikus võib arvata, et keskkond on proriteet number üks, siis on need reaktorid äärmiselt keskkonnasõbralikuks muudetud. Kindlasti on loodud ka selliseid energia saamise viise, mida hetkel ettegi ei suuda kujutada.

10. Inimesed on sportlikud ning koolides pööratakse liikumisele ja kehalisele kasvatusele suurt rõhku. Kõik koolid ja linnad on varustatud avalike spordisaalidega. Kui inimene ei suuda järjest kõndida kümme miili (16 km), peetakse teda nõrgukeseks.

Spordisaale on küll rohkesti ning kehaline kasvatus on koolides kohustuslik, kuid inimesed on keskmiselt jäänud kehaliselt pigem hädisemaks. Peamiseks põhjuseks on ilmselt suurenenud istuvat tööd tegevate inimeste osakaal. 16 kilomeetrit järjest kõndida ajab paljudele tänapäeva inimestele hirmujudinad peale ning suur osa rasvunud USA elanikkonnast sellega ilmselt hakkama ei saaks.

Siia sobib lisada üks hea anekdoot: milline näeb välja tuleviku inimene – tal on väikesed käed, sest kõik tööd teevad tema eest ära masinad, tal on väikesed jalad, sest ta ei pea kuhugi omal jõul liikuma, vaid masinad aitavad, tal on väike kõht, sest süüakse ainult tablette, millest vajalikud ained kätte saadakse, aga tal on hiiglaslik pea, sest ta peab kõik need masinad välja mõtlema. Lisan ka siis ühe pildi, milline võiks välja näha tuleviku inimene

11. Kaugel eemal toimuvaid sündmusi on võimalik vaadata ekraani abil, mis on juhtmetega ühendatud vastavat sündmust jäädvustava kaameraga. Nii on ameeriklastel võimalik oma kodust vaadata näiteks Euroopa kuningate kroonimist.

Väga hea ennustus, arvestades seda, et televisiooni leiutamiseni läks veel mõnikümmend aastat.

Tulevikus on televisioon, pean siinkohal silmas eelkõige filme, muutunud interaktiivseteks ehk siis vaataja on nö filmis sees üks osaline ja saab muuta sellega ka filmi sisu. See saab toimuda ainult ülivõimsate tehisintellektuaalsete arvutite abil, mis oskavad muuta tegelaste liikumist ja teksti jooksvalt, nii et sisu jääks usutavaks.

12. Väga väheseid ravimeid neelatakse tablettide kujul. Enamik ravimeid siirdatakse organismi läbi naha ning transporditakse kohale elektriliselt. Arstide käsutuses olevatele võimsatele mikroskoopidele on kogu organism nähtav. Arstid mitte ainult ei näe töötavat südant, vaid saavad seda ka igalt küljelt pildistada ning lähemaks uurimiseks suurendada.

Tabletid on endiselt peamine ravimite manustamise viis. Küllalt hästi on aga ette ennustatud ultraheliuuringute ja kompuutertomograafia arengut, ehkki selles vallas on sajandi eest ette kujutatud tasemele jõudmiseks vaja siiski veel kõvasti areneda.

Meditsiin on nii arenenud, et diagnoosi on võimalik panna hetkega, selleks peab patsient minema erilise skänneri alla, mis on võimeline kogu keha analüüsima sekunditega ja andma täiesti õige diagnoosi. Praegused haigused on lihtsasti ravitavad, kuid lisandunud on uusi ja sama problemaatilisi haigusi nagu praegu vähk ja AIDS.

Täispikk artikkel Novaator.ee lehel

Teha on nii palju, et siit tuleb ka kohe iagpäevane probleem – ei viitsi midagi teha. Eks sellega vist paljud kokku puutunud. Oskaks sellest kuidagi üle saada, küll oleks hea. Lugesin mõni aeg tagasi sõbralt saadud raamatut “Pista nahka see konn”, mille on kirjutanud üks ameeriklane Brian Tracy. Sealt saab hea nõu, kuidas venitamisest lahti saada ja raskemad tööd päevas kohe esimesena ära teha. Ei midagi uudset, aga motiveerivaks lugemiseks sobiv. Paistab, et mitte minu jaoks, kui ikka samasugune olen. Enesedistsipliini rakendamine enda peal on kuradima raske, kui sellega nii vähe kokkupuuteid on olnud. Ole nüüd veel õnnelik, et sõjaväkke ei läinud…

Tahaks oma blogi kuidagi huvitavamaks muuta. Peaks siia midagi põnevat lisama. Soovitage midagi. Ma tean, panen ühe video, mille eile leidsin.

Ma tahaks osata ka nii mängida nagu see poiss. Ausalt, ma tahan õppida klaverit mängima. Olen seda juba aastaid soovinud. Mulle on isegi öeldud, et mul on pianisti käed Küsite, et mida siis veel ootan. See nõuab ju väga suurt pühendumist. Vähemalt alguses. Aga sellist aega ma hetkel ei leia. Ja klaverit (ega sünti) mul ka kusagilt võtta pole. Aga see mõte ei kao kuhugi ja ükskord ma ka selle käsile võtan. See on kindel.

Aitab praegu lobisemisest. Lähen olen kasulik ka. Nii palju kui suudan.

Üks mõnus slideshow vaatamiseks ja mõtisklemiseks.

soovid 2008

Esimene ametlik blogi sissekanne, kui nii võiks öelda. Ma pole enne ühtegi korralikku blogi pidanud, nii et seda võib pidada ka mõnes mõttes katsetuseks kui ka prooviks, kas minust üldse mingit blogijat saab. Mis siis siit tulevikus leida võiks. Eks ikka katsun kõike huvitavat kirja panna, mis elu ette toob ja mida tasub teistelegi pajatada ning kui mu väike olematu aju suudab mõne huvipakkuva mõttevälgatusega lagedale tulla, siis ma ei ole sugugi kade ja ei hoia seda enda teada. Kusjuures enne, kui ma üldse plaanisin blogi pidama hakata, tuli mul üsna tihti ideid pähe, mida oleks tahtnud jagada ning kuna ma neid muidugi kirja ka ei pannud, siis sinna nad jäidki. Eks vaatab, kas nüüd uued mõtted on sama kärmed tulema. Nii et ma loodan olla piisavalt nakkav pidevaks külastamiseks või vähemalt natukeni huvi pakkuda.

Lennukaid mõtteid teile ja ärge laske oma elul teid kinni hoida